Miks me kannatame? – Sest me ei võta vastu.
Kuidas me saame mitte vastu võtta, kui me oleme ise selle elu valinud? Kui me ise soovisime oma hingele sellist kogemust. Miks me soovisime hingele sellist kogemust? Sest hing soovib areneda. Meie mõistus on aga niipalju piiratum (egoprodukt), et tema arusaam arengust on paraku teistsugune (ego on materiaalne). Ja seepärast me kannatamegi. Sest meie hing (mittemateriaalne) ja keha/mõistus (materiaalne) ei suuda koostööd teha.
Mis on koostöö alus? - Kompromiss, üksteise kuulamine, usaldamine.
Ja nüüd sooviksin veel küsida. Kuidas saab olla inimene nii rumal, et ta iseennast ei usalda. Et ta iseennast saboteerib? Kas sellises suhtumises on midagi jumalikku? See on puhas kangus, kangutamine ja lõppkokkuvõttes kannatamine. Kas ei ole kõik need sõnad nii sarnased? Jõuamegi ringi algusesse tagasi.
KÕIK, MIDA TUNNEME ON MEIE ENDA LOOMING.
Selle lihtsa tõe järgi on igal inimesel end väga lihtne mõista. Kui me kannatame, siis on see olnud meie valik. Meie valik, midagi mitte vastu võtta, mis tahab meie hingele pakkuda arengut. Igasugune vastuvõtmine on õppetunni mõistmine, kohalejõudmine, kannatuse lõppemine.
Rahu - see ongi see igatsetud vaikuse ja sügava õnne tunne.
Lihtsalt teadvusta!
(Inimese sünnikaart annab meile teada, millised negatiivsed ja ka positiivsed omadused me oleme sellesse ellu kaasa võtnud. Kui inimene ise ei ole seda endale teadvustanud, arvab, et kõik, mis tema ellu on tulnud on seotud väliste mõjutustega, siis ei liigu ta edasi ning kannatab. Sünnikaardi analüüs aitab lahti mõistatada, mis valdkonnad vajaksid arendamist ja muutuste tegemist).
