Kelle käes on Sinu jõud? Kas astroloog annab vastuseid või aitab neid leida?

Mõni päev tagasi võtsin taas kätte Fritz Riemanni raamatu astroloogiast.

Raamatu, mis on kirjutatud peaaegu viiskümmend aastat tagasi, kuid mille read mõjuvad tänases päevas hämmastavalt värskelt. Lugedes tabasin end korduvalt mõttelt, et võiksin nende lausete alla kirjutada ka täna. Mitte sellepärast, et ma sooviksin korrata kellegi teise mõtteid, vaid seetõttu, et neis peitub midagi ajatut.

Riemann ei kirjuta astroloogist kui kõiketeadjast.

Ta ei kirjuta astroloogist kui oraaklist.

Ta ei kirjuta astroloogist kui inimesest, kelle ülesanne on teiste tulevik ette ära rääkida.

Ta kirjutab astroloogist kui inimesest, kes peab eelkõige tundma iseennast.

Mida rohkem aastaid olen töötanud astroloogi, õpetaja ja nõustajana, seda rohkem olen mõistnud, kui oluline see tegelikult on.

Sest iga tõlgendus läbib astroloogi enda maailma.

Tema kogemused.

Tema hirmud.

Tema uskumused.

Tema lahendamata teemad.

Kui me ei ole neist teadlikud, hakkame neid märkamatult teistele projitseerima.

Ja võib-olla on just siin üks astroloogia suurimaid väljakutseid.

Astroloogia ei ole võim inimese üle.

Viimastel aastatel olen märganud üha rohkem erinevaid ennustusi, suunamisi ja tulevikusõnumeid. Mõned neist põhinevad tarokaartidel, mõned astroloogial, mõned intuitiivsel tunnetusel.

Ma ei pea ühtegi tööriista iseenesest halvaks.

Ka mina olen kasutanud oma töös erinevaid sümbolsüsteeme.

Küsimus ei ole tööriistas.

Küsimus on selles, kuidas seda kasutatakse.

Kas inimesele antakse võimalus ise mõista ja valida?

Või antakse talle valmis vastus?

Kas teda kutsutakse enda sisse vaatama?

Või suunatakse teda uskuma, et keegi teine teab tema elu kohta rohkem kui tema ise?

Just siin hakkab minu jaoks jooksma piir.

Mitte hea ja halva vahel.

Vaid sõltuvuse ja vabaduse vahel.

Inimene ei ole oma päikesemärk, ekslikult öeldakse ka tihtipeale "tähtkuju".

Astroloogina tean ma väga hästi, et inimene ei ole ainult Neitsi, Skorpion, Kaljukits või Veevalaja.

Inimene on terviklik sünnikaart.

Veel enam – inimene on midagi palju suuremat kui isegi tema sünnikaart.

Ta on teadlikkus.

Ta on kogemus.

Ta on valikud.

Ta on areng.

Seetõttu tekitavad minus alati küsimusi väga üldised tulevikuennustused, mis räägivad miljonitele inimestele korraga, mida nad järgmisel nädalal tunnevad, kogevad või milliseid sündmusi nende elus juhtuma hakkab.

Mitte sellepärast, et need oleksid tingimata pahatahtlikud.

Vaid sellepärast, et elu on palju mitmekesisem.

Ja inimene on palju suurem kui üks märgisümbol.

Riemanni lugedes jõudsin taas ühe küsimuseni, mis tundub mulle täna olulisem kui kunagi varem.

Kelle käes on inimese jõud?

Kas astroloogi käes?

Kas ennustaja käes?

Kas mõne vaimse õpetaja käes?

Või inimese enda käes?

Mina usun, et astroloogia suurim väärtus ei seisne tuleviku ennustamises.

Tema väärtus seisneb selles, et ta aitab inimesel ennast paremini mõista.

Näha oma tugevusi.

Märgata oma mustreid.

Mõista oma väljakutseid.

Avastada oma võimalusi.

Aga valik jääb alati inimesele.

Ja nii peabki jääma.

Kui astroloogia hakkab inimese eest otsustama, kaotab ta oma kõige väärtuslikuma omaduse – võime toetada teadlikkust.

Millist astroloogiat me loome?

Eesti Astroloogide Liidu juhina olen viimastel aastatel palju mõelnud sellele, millist astroloogiat soovime tulevikus esindada.

Kas astroloogiat, mis loob sõltuvust?

Või astroloogiat, mis kasvatab inimese sisemist usaldust?

Kas astroloogiat, mis pakub valmis vastuseid?

Või astroloogiat, mis julgustab küsima paremaid küsimusi?

Minu jaoks ei ole uuenduslik astroloogia uus tehnika või uus meetod.

See on suhtumine.

See on arusaam, et astroloog ei ole inimese elu looja.

Ta ei ole kõrgem autoriteet.

Ta ei ole inimene, kes teab kõiki vastuseid.

Ta on teejuht.

Peegel.

Tõlk.

Keegi, kes aitab inimesel näha seda, mis temas juba olemas on.

Hea lugeja, mis tunne Sind seda lugedes valdab?

Ma mõistan, et vastused võivad olla erinevad sest iga hing teeb lõpuks ise oma valiku.

Mõnele meeldivad valmis vastused.

Mõnele meeldib, kui keegi teine ütleb ette, mida tulevik toob ja võib-olla on ka sellel oma koht.

Aga on olemas ka teine tee.

Tee, kus inimene ei otsi kedagi, kes tema elu ära seletaks.

Ta otsib iseennast.

Ta õpib usaldama oma sisemist teadmist.

Ta õpib olema oma elu kaaslooja.

Ja võib-olla ongi kõige olulisem küsimus mitte see, mida ennustab astroloog, tarokaart või mõni teine süsteem.

Vaid hoopis see:

Kummas positsioonis soovid sina olla?

Kas selles, kes ootab vastuseid väljastpoolt?

Või selles, kes kasutab tarkust ja sümboleid selleks, et avastada üha sügavamalt iseennast?

Mina usun, et just seal algab tõeline vabadus.

Armastusega

Astroloog Lea Adrikorn-Pruul

11.06.2026 Vääna-Jõesuu