Viimase piiri peal – kui sisemine elu vahetab nahka

(Isiklik lugu hingelisest küpsemisest ajal, mil Jupiter siseneb Vähki ja Uraan valmistub Kaksikutesse liikuma)

Viimastel nädalatel olen tundnud, nagu oleksin kahe maailma vahel. Ühelt poolt on minus kurnatus, vaikne väsimus, mis ei küsi põhjust ega õigustust. Teisalt on avanenud taas tuttav, kuid alati uus uks – sügav sukeldumine enda sisse. Olen märganud, et kui luban endal olla selles aususes, isegi kui see on haavatav, siis hakkab ka teisi toetav info läbi voolama. See toob kaasa vabastuse.

Minu isiklikud astroloogilised seisud räägivad sellest üleminekust selgelt. Ehkki need puudutavad ainult minu kaarti, tahan neid jagada kui elu sisemisi peegeldusi, sest usun, et igaühes meist liigub praegu midagi sügavalt uue poole.

Saturn – viimases kraadis

Direktiivne Saturn on mul jõudnud Vähi 29. kraadini. 8. majas tähendab see ühtlasi sügavat sisemist läbitöötamist, eluriskide, suhete, varjude ja sõltuvuste ümberstruktureerimist. Vähi märk puudutab turvatunnet ja mineviku emotsionaalseid juuri. Tunnen, et ma ei saa enam ennast vanal moel hoida ega varjata. Tundub, nagu oleksin viimast kihti lahti koorimas, isegi kui mõni osa minust tahaks veel jääda nähtamatuks.

Päike ja Veenus – Skorpioni alguses

Direktiivne Päike ja Veenus liiguvad mu 11. majas – sotsiaalne ruum, hingepere, tulevikulootused. Skorpion ütleb: “Kui sind nähakse, siis kogu sügavuses.” Mitte enam viisakalt või kergelt, vaid sellisena, nagu oled. See puudutab ka mu rolli kollektiivis – kuidas ma jagan oma valgust, oma kogemust. Ja kas ma julgen olla ka oma varjus nähtav?

Chiron ja Saturni kohtumine

Direktiivne Chiron läheneb mu sünni Saturnile 7. majas. See on koht, kus haavatavus ja vastutus kohtuvad. Kus suhted – nii enda kui teistega – vajavad uut ausust. Kust tuleb õpetaja? Mitte väljast, vaid seest, just sellest haavast endast.

Pluuto tõusumärgil – uus elu silmapiiril

Aprillis liikus minu direktiivne Pluuto üle mu tõusumärgi. See oli hetk, mil tundsin, et midagi minus on jäädavalt muutunud. Ma ei saanud enam mängida seda, kes ma varem olin. Miski, mis oli kaua küpsenud, tuli nähtavale. Ja nüüd tuleb õppida, kuidas seda uut jõudu kanda ilma kontrolli, ilma hirmuta.

Ajalooline vaade – 4–5 aastat tagasi

Uraan ja Must Kuu liikusid toona üle mu Jupiteri ja Neptuuni – need planeedid mu 1. majas äratasid minus kogu selle maailma, kus praegu elan: astroloogia, süvataju, hinge kuulamine. See ei olnud lihtsalt huvi, see oli sünd.

Kuidas see lugu võiks sind puudutada?

Need seisud on minu isiklikud. Need ei kehti sulle. Kuid maailmas on midagi, mis hetkel liigutab meid kõiki. Selleks on Jupiteri sisenemine Vähki – uus tundetarkuse tsükkel, uus õpetus südamekeeles. Ja juba 7. juulil – Uraan liigub Kaksikutesse. Mõistus muutub. Kiirus muutub. Vabaduse tähendus muutub.

Kas sa oled valmis mõtlema uuel viisil? Aga tundma? Kas sa lubad endal olla nähtav, isegi kui oled veel poolik?

Mida mina tavaliselt teen, et ennast aidata?

Tegin väikese rituaali ja lubasin endal olla hoitud. Süütasin küünla. Võtsin oma sünnikaardi, küsisin vaikuses: “Mis tahab minus sündida? Mis ei vaja enam varju?”

Kirjutasin vastused üles. Lugesin need läbi. Ja tundsin: ma olen kohal. Ma ei pea veel valmis olema. Ma pean lihtsalt olema.

“Minu kirjutised ei pea olema vaid positiivsusest nõretavad”. Avastasin, et kui kirjutan sellest, mis on valus, ilmub sõnade taha valgus. Ja kui panen kirja oma muutumise, siis see juba on juhtunud. See on ka kui sild – iseenda ja teiste vahel.

See, mis praegu toimub, on nagu vaikne eelsünd. Minu direktiivse Saturni viimane kraad näitab, et miski minus on küps, valmis lõpuni vabastatud saama. Pluuto tõusumärgil teeb mu nähtavaks – ka siis, kui ma veel pelgan. Jupiter Vähis ütleb: “Aeg on end hoida.” Ja saabuv Uraan Kaksikutes sosistab: “Vali uus tee – mõtle südamest.”

Kui sina tunned praegu, et oled justkui äärmuslikul piiril, siis tea – sa ei ole üksi. Mina olen seal ka. Ja äkki me kohtume seal, kus uued mõtted ja vanad südamed saavad kokku.

Ole Ise Oma Elu Looja!

Armastusega

Lea