Uraan Kaksikutes – ärkava vaimu ajastu

Uraan jõudis Kaksikutesse ja võttis minult "hääle"

7. juulil liikus Uraan esmaskordselt Kaksikute märki. Juba päeva esimestel tundidel tundsin, et teen kohe postituse ära. Read, mida soovisin kirja panin olid järgmised: 

Uraan Kaksikutes – ärkava vaimu ajastu

Täna alustas Uraan oma teekonda Kaksikute märgis. See ei ole lihtsalt info kiirenemine. See on teadvuse kiirenemine. Meil ei ole enam aega ekselda endas pimeduses – on aeg mõista, kes me tegelikult oleme. Mitte sildina ega rollina, vaid hingena.

Minu enda kogemus kinnitab: kui oled kord mõistnud oma sügavamat hingeolemust, siis saad elus kogeda mitmeid ameteid, muuta suundi, loobuda ja uuesti alustada – aga sisemine kompass jääb paigale. Seda teadmist, kes ma olen ja miks ma siin olen, ei kõiguta enam miski. Just see toob vabaduse, mida paljud otsivad valest kohast.

Astroloogia kui keel ja teejuht on saanud minu jaoks eluliselt vajalikuks. Ja ma näen, et see taipamine hakkab jõudma ka noorteni. Tulevikus ei ole see ainult huvi – vaid vajadus. Koolides valikainena, elus kompassina. Mitte selleks, et määrata, vaid selleks, et meeles pidada.

Sest inimene, kes elab kooskõlas oma hingega, see ei ela mitte lihtsalt elu – ta elab teadlikult.

Aga siis juhtus midagi. Jälle oli kiire, läksin Lõuna - Eestisse Võhandu jõe matkale. Õhtu möödus täiesti ebatavaliselt – koht, kus ma astroloogiast kunagi ei räägi – oli täis arutelusid, sünnikaartide analüüse, elu mõtestamist, aeg kadus kiirelt, nagu tavaliselt siis, kui olen “astrolainel”.

Ehk siis ma ei teinudki sellest postitust. Ei jõudnudki. Või pigem – ei tohtinudki. Võib-olla panin endale ise sõna peale, enne kui Uraan sai selle minult võtta.

Minu Uraani „üllatus“  ja millised seisud seda veel mõjutasid.

Kui ma viis päeva hiljem, Veevalaja Kuu ajal, kaotasin oma hääle, mõistsin kohe:

See oli minu isiklik Uraani üllatus. Ja mitte lihtsalt ehmatus. See oli täpne, laetud, täiuslik sekkumine.

Kuu liikus Veevalajasse – märki, mis valitseb mu 3. maja: suhtlus, mõtlemine, sõnumid. Seal ta kohtus minu sünnikaardi Marsi ja Põhjasõlmega. Miski minus ütles: „Ja nüüd... sa ei räägi enam.“

Merkuur Lõvis – sõnumid minevikust

Samas oli Merkuur Lõvis täpselt ühenduses minu Lõunasõlmega 9. majas. Need olid sõnad, mis ei vajanud enam jagamist, sest nad olid juba öeldud. Vanad õpetused, vanad jagamised, vanad mustrid – kõik olid ringi täis saanud.

Ma ei vajanud enam õigustust vaikuseks. Ma vajasin vaikust iseenda jaoks.

Kalade Põhjasõlm – vaikus, kui uue tee algus

Sellel samal hetkel liikus transiitne Põhjasõlm Kaladesse, täpselt minu 3. maja lõppu, vahetult enne IC -d ja Õnnemärki.

Ma olin jõudmas hinge koju. Sõnad polnud enam tee. Vaikus oli tee. Süvenemine. Kuulamine. Mitte mõistmine, vaid lubamine.

Vaikus, mis saabus õigel ajal – kui universum võtab hääle ja annab asemele tõe.

On hetki, mil me ei kuule enne, kui midagi meis peab vaibuma. Ja mõnikord see „midagi“ ongi hääl – justkui vaikne riitus, mille kaudu universum ütleb:

"Sa oled kõike andnud. Nüüd on aeg kuulata."

Viimased nädalad olid olnud täidetud inimeste, kohtumiste, jagamiste ja lugematute rollidega. Olin kohal paljude jaoks. Kogu aeg. Kogu hingega. Aga midagi sügaval minus hakkas aimama: see pidev väljasolemine ei saa olla piiritu.

Nädal enne seda, kui hääl kadus, ütlesin ära ühe loengu. Sisehääl sosistas, et on aeg loobuda. Võta pisut puhkust! Ma kuulasin. Aga see polnud veel kõik. Küsimused, mis mu peas keerlesid? “Kas sa tegutsed vana harjumuse järgi? Või julged lõpetada?”

Veevalaja Kuu ei lase käia turvalisel rajal. Ta raputab. Ärkab. Ütleb:

"Sa ei vaja lubasid. Sa vajad tõde iseendas."Nii sündiski äratus. Aga seekord ilma draamata – vaikselt, keha kaudu.

Iroonilisel ja samas sügavalt sümboolsel hetkel kadus mu hääl – just siis, kui olin Nõval koos kaasastroloogidega. Tund tunni haaval jäi alles ainult sosin, mis muutis mu jaoks loomuliku väljenduse võimatuks. See oli täiesti teistsugune kogemus. Sõitsin õhtuks koju.

Angervaks ja kehastunud taotlus

Kui hääl kaob, jääb alles keha. Kui sõnad kaovad, jääb alles taim. Keetsin aiast värskelt korjatud angervaksast teed, hoidsin seda peopesade vahel, ja tundsin:

“Leebe valgus minus taasta see, mis hajus.”

See polnud enam mõtte tasand. See oli taimne taotlus, vaikne taastumise soov.

Kui Uraan siseneb Kaksikutesse, võib ta võtta meilt just selle, millega oleme harjunud end väljendama. Ta võib murda lahti uue kanali – aga ainult siis, kui vanale kanalile pannakse paus.

See kogemus ei olnud juhus. See oli täpne, astroloogiline ja hingeline. See oli kutse: Kui sa ei kirjuta endast välja oma sõnumeid, kirjutab elu need sinu peale. Ja sa mõistad neid vaikuses kiiremini, kui ükski lause jõuaks sind lohutada.

Ole Ise Oma Elu Looja!

Armastusega

Lea