Ikka ja jälle saan ma küsimusi seoses Taro kaartidega ennustamise kohta. Seega jagan ka Teile oma mõtteid.
Mis on kõige olulisem? Kõige olulisem on sügav rahulolutunne. Rahulolu tunne pidevast mõnusast kulgemisest ja hetkes olemisest.
Mina ei usu, ega poolda ennustamist selle tavapärases tähenduses, mis suurema osa inimeste teadvuses tänapäeval paraku veel on.
Ma pean silmas ennustamist, kuidas konkreetselt ühe inimese elu võiks kujuneda ja milliseid täpseid sündmusi see toob. Kui me aga jääme rangelt ikkagi sellesse mõttesse, et ennustame inimesele, siis on oluline silmas pidada, et see on võimalik sündmuste käik, kui inimene täpselt samast hetkest enam mitte midagi oma tegudes, teadvuses, unistustes ei muuda. See on nö staatiline hetk, “Peegelpilt” sellest, mis toimub tema alateadvuses ja tavateadvuses, põhimõtteliselt foto tema “energeetikast”.
Kuna inimese teadvusseisund juba seansi ajal muutub siis edasine võimalik sündmuste jada läheb samuti muutusesse, see ongi see inimese VÕIME ISE LUUA OMA ELU. See on Õigus, anne, võime, kuidas iganes me seda soovime nimetada aga see ongi see JUMALIK POOL igas inimeses, mille läbi luua oma unistuste elu.
Enamus inimesi ei usu sellesse selliselt. On inimesi, kes usuvad sellesse natuke, on inimesi, kes usuvad, et kõik on täpselt saatuseraamatus kirjas ning on end täiesti “lahti lõiganud” omapoolsest sekkumisest. See ongi kõigi inimeste enda otsustada. Aga mida teadlikumad ja avatumad me oleme, hakkame aina rohkem uskuma ja läbi oma kogemuste märkama, et julged ja heatahtlikud sihid viivad meid elus jõudselt edasi. Me hakkame liikuma oma unistuste elu poole ning me hakkame oma ellu tõmbama just selliseid inimesi ja “imesid”, mis arendavad ja laiendavad meie arusaamu. Aitavad kohandada ja ümbermõtestada prioriteete ning lahti lasta jäikadest põhimõtetest.
Olge julged, olge loovad! Rääkige, rääkige, rääkige! Aga rääkige “armastuse” keeles. Rääkige oma lähedastega kuidas Te end tunnete, ilma igasuguse valehäbita aga seesmiselt kindlalt. Kui Teid mingil põhjusel ei mõisteta, siis te ei pea kedagi veenma, ega muutma. Teie tunded on Teie omad ning kõige olulisem ongi lihtsalt neid jagada, mõnusalt ja lihtsalt konstanteerides, liigselt emotsioneerimata. Inimesed, kes on loodud meie kaaslasteks ning kellel on vaja samuti meiega koos areneda, jäävad alati meie juurde, neid ei võta keegi lihtsalt niisama ära. Kui aga inimesed ei mõista (sest kõik arenevad erinevalt), siis tuleb liikuda edasi. Kannatamine on ka otsus aga milleks? Paigalseis ja kannatamine ei ole inimesele kuidagi loomulik ja vajalik, see on mingi “vanaeestlaslik” muster, mida millegipärast veel mõned inimesed õigustavad ja mille kogemine teeks meist justkui kangelased.
Otsus oma elu muuta võib alata väikesest asjast – lihtsalt info edastamisest, kuidas me mingeid asju tunneme. Selle ärarääkimine toob kaasa juba nii suure energeetilise protsessi, mis viib järgmiste sündmusteni, mida me ei peagi enam ise “kontrollima”. See ongi see imeline “ässa” energia – me oleme küll eesmärgist kaugel aga me oleme teinud otsuse või saanud selguse oma peas, kuidas edasi. Kõige tähtsam on lubada oma ellu positiivsed muutused ja lubada endal tunda tundeid. Mitte tunda hirmu asjadest, mis tihtipeale on vaid meie meelte vili.
Ilusaid ja imelisi uusi alguseid Teie ellu!
