7. lugu - Kas armastus on täis puudujääke või teadlikku koosolemist?

1. Rahulolematus ja pidev ootuste koorem

Mari on olnud oma partneriga koos juba kümme aastat, kuid ta tunneb end ikka ja jälle pettununa.

„Miks sa ei näita mulle rohkem armastust?“ küsib ta tihti. „Miks sa ei ütle mulle komplimente? Miks sa ei oska mind üllatada? Miks sa oled nii… tavaline?“

Tema kaaslane Tanel kuulab neid küsimusi vait olles. Ta armastab Marit, kuid tunneb, et ükskõik mida ta ka ei teeks, see pole kunagi piisav. Ta mäletab, kuidas nad suhte alguses olid õnnelikud – lihtsalt koos olles, vaikides, isegi toidupoes käies. Aga nüüd on kõik muutunud.

Mari ootab temalt pidevalt midagi enamat, midagi suuremat, midagi, mida ta ei oska ega suuda täita. Tanel ei ole halb mees, ta on lihtsalt tema ise – aga Mari soovib kedagi teistsugust.

Aastad mööduvad, ja kuigi Mari ei lahku suhtest, jääb temas alles pidev rahulolematus. Ta ei märka enam hetki, kus Tanel oma armastust näitab – kui ta toob talle hommikul kohvi, kui ta kuulab teda pikalt, ilma katkestamata. Ta tahaks midagi suurt ja kirglikku, kuid samas ta ei mõista, et tõeline lähedus ei pruugi alati olla plahvatuslik, vaid hoopis vaikne ja kindel kohalolu.

2. Sügav mõistmine ja teadlik suhe

Kaisa ja Hendrik on samuti koos olnud kümme aastat, kuid nende suhe tundub ajaga ainult sügavamaks minevat.

Neil ei ole vaja pidevalt teineteisele oma armastust tõestada – nad lihtsalt teavad. Kui Kaisa on väsinud, ei pea ta seda ütlema, sest Hendrik märkab ja katab ta pleediga. Kui Hendrik tunneb, et vajab vaikust, ei teki sellest draamat, sest Kaisa teab, et tema mees ei ole eemalduv, vaid lihtsalt oma mõtetes.

Nad ei räägi alati palju, kuid pilgud räägivad rohkem kui sõnad. Kui nad on seltskonnas, piisab neil ühest pilgust, et mõista, mida teine tunneb. Kui nad on lahus, tunnevad nad ikka teineteise kohalolu.

Nende suhe põhineb teadlikkusel – nad ei oma teineteist, vaid nad valivad iga päev uuesti koos olla. Nad ei oota, et teine inimene neid õnnelikuks teeks, sest nad teavad, et tõeline suhe ei ole see, et üks täidab teise puudujäägid.

Neil on ka eraldi maailmad, hobid ja sõbrad, kuid see ei tekita hirmu ega armukadedust. Nad on vabad, kuid samal ajal sügavalt ühendatud.

Õppetund

Mari ja Kaisa mõlemad on pikaajalistes suhetes, kuid nende vaatenurk on erinev.

Mari keskendub sellele, mida tema partner ei tee, ja seetõttu ta ei näe, mida ta tegelikult teeb. Ta otsib midagi, mis jääb alati kättesaamatuks.

Kaisa aga mõistab, et tõeline armastus ei ole teise inimese muutmine enda ootustele vastavaks, vaid tema aktsepteerimine ja tunnetamine.

Kas me näeme oma kaaslase tegelikku olemust? Kas me väärtustame vaikset mõistmist, või ootame, et armastus oleks pidev ilutulestik?

💫 Tõeline suhe ei ole omamine, vaid teadlik koosolemine. 💫

Ole Ise Oma Elu Looja!

Armastusega

Lea