6. lugu - Elu kiirus või tasakaal? Kelle häält sa kuulad?
- Lea Adrikorn-Pruul
- Mar 27
- 2 min read
1. Lõputu tõmblemine, et teistele meeldida
Marleen on alati olnud tubli, kohusetundlik ja teiste jaoks olemas. Talle meeldib, kui teda hinnatakse – see annab talle tunde, et ta on vajalik. Kui keegi vajab abi, on tema esimene, kes ütleb „jah“. Kui töö juures tuleb uus projekt, on tema see, kes võtab lisakohustuse. Kui sõbrad korraldavad ürituse, on tema see, kes aitab organiseerida.
Aga tema keha hakkab talle märku andma, et midagi on valesti.
Viimastel kuudel on ta tundnud pidevat väsimust. Hommikuti on raske tõusta, pea valutab tihti ja kõht on pinges. Kui keegi küsib, kuidas tal läheb, vastab ta automaatselt: „Hästi, lihtsalt palju teha!“ Ta ei taha, et keegi arvaks, et ta ei saa hakkama.
Aga tegelikult ta ei saa. Tema keha sosistab talle läbi väikeste märkide, aga ta ei kuula. Kuni ühel päeval töölt koju sõites tekib tal äkiline pearinglus. Ta peab auto tee äärde tõmbama ja hetkeks hinge tõmbama. Ta teab, et nii enam edasi minna ei saa.
2. Hingekutse ja tasakaalus elu
Sandra on samuti tegus ja aktiivne, aga ta kuulab oma hinge kutset ja keha sõnumeid.
Ta teab, et töö ja kohustused on elu osa, kuid ta ei tee midagi ainult seepärast, et peab või et teised ootavad. Kui midagi teda ei sütita, kui see tundub vaid kohustusena, siis küsib ta endalt: „Kas see toidab mu hinge? Kas see paneb mu silmad särama?“
Ta töötab valdkonnas, mis teda inspireerib, ja seab oma piirid. Kui ta tunneb, et vajab puhkust, siis ta ka võtab selle – süümepiinadeta.
Sandra märkab, kuidas tema keha sellele reageerib: ta tunneb end energilisena, tema uni on hea, tal pole kroonilisi valusid ega pidevat väsimust. Kui ta töötab, on ta kohal ja keskendunud, sest ta teeb seda, mis teda tõeliselt kõnetab, mitte seda, mida teised temalt ootavad.
Õppetund
Marleen ja Sandra on mõlemad aktiivsed inimesed, kuid üks jookseb end ribadeks, püüdes teiste ootustele vastata, ja teine jälgib oma sisemist kompassi ning kuulab oma keha.
Kui palju me tegelikult kuulame oma keha sosinaid enne, kui need muutuvad karjeteks?
Me ei pea rabelema, et olla vajalikud. Me oleme väärtuslikud ka siis, kui me ei jookse kõigile appi. Kui meie tegemised on kooskõlas meie hingekutsega, siis elujõud voolab ja tervis toetab meid.
Millise tee sina valid? 🌿✨
Ole Ise Oma Elu Looja!
Armastusega
Lea

Opmerkingen